Käisime eile seiklemas ja täiesti ootamatult avastasime end ühtäkki Langkawi kõrgeimas tipus jalgu kõlgutamas.
Gunung Raya, 900 meetrit merepinnast – kõrgus, mis pakub omaette vabaduse tunnet. Kui satud Langkawi saarele, siis on see koht, millest ei tasu mööda kõndida. Erinevalt rahvarohkest taevasillast saad siin nautida vaikust ja looduse võlu – tõeline maagia, kus on ruumi olla lihtsalt iseendaga.
Pikka juttu ei tee ja näitan hoopis pilte. Viimasel ajal on jututuju kuhugi kadunud. Kes leiab, see tagastab, eks?
(pildid)
Pärast seda, kui olime jahtklubis telefoni nühkides pool päevast maha molutanud, tegime asjale kiire lõpu. Nüri vaim tuli teravaks saada. Istusime rolleri selga ning panime ajama. Otsustasime uurida neid teid, kus varem pole käinud. Paaril korral lõpetasime kellegi koduhoovis, kuid üks tee algas niimoodi. Džungel kahel pool, ilus sinine taevas pea kohal ja varuga päikest ümberringi. Viide lubas vaatetorni ja mäge.
(pildid)
Selline tee, selline sõiduvahend ja selline seljatagune. Sõita oli mõnus ja tee suhteliselt lauge ning heas korras. Jalamilt tippu koos peatustega läks veidi üle poole tunni. Mida kõrgemale, seda jahedam hakkas. Tagasitulles sain korraliku tibutagigi selga ja külm puges lausa kontidesse. Eeee….. umbes 25 soojakraadiga?
(pildid)
Algul oli selline vaade. Pole paha, mis?
(pildid)
Siis juba selline vaade. Väheke kaunim isegi.
(pildid)
Kõige kaunim vaade? Eksole.
(pildid)
Selfie tegemine tundub üks tõsine töö olevat.
(pildid)