Langkawi saar asub Malaisia poolsaare loodeosas Andamani meres, üsna Tai piiri lähedal, ja kuulub niisiis Malaisiale. Õieti on tegemist 99 saarest koosneva arhipelaagiga.
(pilt)
Ajalugu
Nimel „Langkawi“ on mitu võimalikku päritolu. Esiteks seostatakse seda Langkasuka kuningriigiga (iidne hindu-budistlik malai kuningriik) ja tõlkes tähendas „kõikide soovide maad“. Teiseks võib see olla kahe malaikeelse sõna kombinatsioon – „helang“ („kotkas“) ning „kawi“ („punakaspruun“ või „tugev“). Tõsi, punakaspruune kotkaid tiirutab saare kohal igatahes loendamatul hulgal.
Saart on aegade jookul valitsenud nii Kedah’i sultan, Siiam (Tai vana nimi) kui ka Suurbritannia.
Kuni aastani 1987 oli Langkawi unine saareke, siis aga anti paigale tax-free staatus, kavatsusega turismi edendama hakata.
Legendid
Langkawi on läbinisti seotud legendidega. Mägede, koskede, järvede jm kõikvõimaliku kohta leidub oma lugu. Toon siia kolm huvitavamat välja:
Legend Mashurist ja seitsme põlvkonna pikkusest needusest
Legendi järgi oli Mashuri kahe sisseränduri tütar. Perekond oli tulnud Phuketist Langkawile paremat elu otsima. Mashuri oli kogu saare kauneim tütarlaps ja abiellus sõdalasega, kes kandis nime Wan Darus (Derus). Kui tuli käsk, pidi noor abielumees minema sõtta siiamlaste vastu. Sel ajal sõbrunes Mashuri ühe noore ränduri, Deraman’iga.
Külavanema naine, suutmata taluda Mashuri ilu, laskis liikvele kuulujutu, justkui oleks neiu oma abikaasat petnud. Vale hakkas oma elu elama ja kasvas niivõrd tugevaks, et kogu küla hakkas noort naist abielurikkumises süüdistama. Ei aidanud siin palved ega anumised. Mashuri mõisteti surma. Ta seoti puu külge ning kasutati tema oma perekonnale kuuluvat pistoda. Külaelanike suureks imestuseks voolas haavadest aga valget verd, tähistamaks neiu süütust.
Oma viimaste hingetõmmetega pani Mashuri saarele needuse peale: seitsmeks põlvkonnaks kaotab Langkawi oma õitsengu. Varsti pärast seda langes saar siiamlaste kätte, külad vallutati ja riisipõllud hävitati. Kas tõsilugu või muinasjutt, kuid alles hiljuti on Langkawi hakanud jälle õitsema. Pärast seitset põlvkonda raskusi ning hämarust.
Legend järvest nimega Tasik Dayang Bunting
Legend räägib, et järveveel on maagiline võime muuta viljatud naised viljakateks. Järv oli kunagi ammu olnud ühe taevase printsessi armastatuim supluskoht. Ühel kenal päeval leidis prints Putera Teja neiukese seal suplemas ning oli koheselt tüdrukust sisse võetud.
Püüdis, mis ta püüdis, aga kõik katsed neidu oma laulude ja luuletustega võluda olid asjatud. Meeleheites pöördus ta targa poole. Tark soovitas printsil pesta oma nägu merineitsi pisaratega, võitmaks printsessi soosingut. Ennäe imet, tema soovitus töötas – prints abiellus oma printsessiga ning neil sündis laps. Paraku aga, kui printsess avastas, et abielu oli sõlmitud läbi pettuse, nende laps suri. Suures kurvastuses mattis ta lapse järve ja õnnistas vett maagiliste viljakusvõimetega. Pärast seda ei nähtud teda enam iial.
Saar (Pulau Dayang Bunting), kus järv asub, on saarestikus suuruselt teine saar Langkawi järel ning nende vahe on umbes 17 kilomeetrit. Järvest on tänaseks saanud populaarne turismiatraktsioon. Usutavasti teeb järvevee joomine imesid.
(pilt)
Pildil järv ja mägi, mis kujutab rasedat naist selili lamamas
Legend Mat Cincang’i ja Mat Raya perekondade vahelisest vaenust
Langkawi kaks kõige kuulsamat mäge – Mat Cincang ja Mat Raya – räägivad loo kahe hiiglaspere vahel lahvatanud vaenust. Legend pajatab pulmast, kus peiuks Mat Raya poeg ning pruudiks Mat Cincang’i tütar. Pulmapeo ajal puhkes aga võitlus kahe perekonna vahel, kuna peigmees tabati flirtimast teise neiuga. Asi läks nii tuliseks, et üksteise poole loobiti lausa potte ja panne.
Suur kastmepott läks katki ja sisu voolas maapinnale. Sellest kohast, kuhu kaste lendas, sai Kuahi linn (saare suurim linn; kuah – ‘kaste’). Kohast, kus savinõud purunesid, sai Kampung Belanga Pecah küla (belanga pecah – ‘purunenud savinõud’).
Võitlus kahe suguvõsa vahel kestis, kuni Mat Sawar vahele astus ning selle lõpetas. Hiiglased said aega enda ümber ringi vaadata ja pilt oli laastav. Mõlemad, nii Mat Raya kui ka Mat Cincang vabandasid kogu oma tekitatud kahju eest. Väljendamaks kahetsust, lasksid nad end mägedeks muuta. Liikumatuteks ja healoomulisteks.
Tänaseni seisavad Mat Raya ja Mat Cincang vastamisi, Mat Sawar kiiluna nende vahel. Küllap selleks, et uusi tülisid ära hoida.
Abielu ise osutus aga suureks õnnestumiseks. Mat Raya poeg tegi endas vajalikud ümberhindamised ning temast sai pühendunud abikaasa.
(pilt)
Mat Cincang
Kliima
Langkawil valitseb kuum ja niiske troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on umbes 25 °C – kõrghooajal üle 30 ja vihmaperioodil pisut alla 25. Kirjade järgi sajab seal septembris ja oktoobris, kuid üks kohalik noormees andis mõista, et tegelikult pidi olema vihma ja päikest aasta jooksul enam-vähem pooleks.
Novembri lõpus, detsembri alguses sadas igatahes vihma ja pisut enne jõule hakkas taas sadama. See aga polnud selline vihm, mis päevadeks tuppa sunnib. Ei-ei. Natuke aega sadas, siis jäi järele. Mõne aja pärast tuli uus lahmakas ning seegi jäi järele. Mägedesse või mere äärde sellise ilmaga just ei kipu, kuid vähemalt on soe mujalgi ringi jalutada.
Religioon
Valitsev usk Malaisias on islam. Mõtled küll, et troopiline saar ja populaarne turistikas, kuid ikka vaatad, kuidas „sündsamalt“ riides käia.
Terve esimese nädala tegelesime une paika saamisega. Samas oli maagiline hommikul kell kuus kuulata lähedal asuva mošee minaretist tulevat palvusele kutsumist. Põnev oli ka reedeõhtust palvust kuulata, mil võõras keeles noomimise hääl kaugele kõlas. Kuigi peab tähendama, et palvete ajal erilist tungi ja autodega mošeede juurde vuramist just ei toimunud. Elu ei jäänud seisma, vaid jätkus tavalises rütmis.
Religioonist põgusalt ka ‘söögi ja joogi’ juures.
Söök ja jook
Sõltub, kuhu minna, eks. Selge on see, et moslemi restoranis sealiha ega alkoholi (ka lahjat) ei pakuta. Tai restoranis kummuta oma õllesid söögi alla või peale nii palju, kui soovid. Üldiselt tasub aga eksperimenteerida ja proovida võimalikult palju kohalikku sööki. Uued maitsed on ju üheks põhjuseks, miks üldse kodust välja minna.
(pilt)
kohalike mereandidega väga vürtsikas supp Rebaki saarel olevas restoranis
Keda huvitab aga pidu ja alkohol, siis on selge, et Langkawi on seks puhuks vale koht. Saarel praktiliselt puuduvad tihedalt rahvast täis pakitud ööklubid. Pubisid ja baare muidugi leidub.
Poest alkoholi ostes peab aga pass kaasas olema. Kõik pannnakse kirja! Ühes kuus on lubatud kuni 5 liitrit kangemat alkoholi (k.a veini), 72 purki õlut ja 30 pakki sigarette. Lihtsalt teadmiseks!
Kuhu minna?
Saarel puudub ühistransport kui selline. Kui kuhugi vaja minna, siis taksoga. Autoliiklus on seal küllaltki tihe ja sõidetakse ka rolleritega.
-
Langkawi Sky Bridge
Käisime ja jättis vist kõige võimsama mulje. Sild on 125 meetrit pikk ja 700 meetri kõrgusel üle merepinna. Vaated olid i-me-li-sed ja igati oma hinda väärt. Kuigi jah, kõrguse kartjatele paras katsumus.
(pilt)
Langkawi taevasild 700 meetri kõrgusel üle mere pinna mägede vahel.
kaarjas taevasild ja Mat Cincang
-
Dataran Lang (Kotka väljak)
12 meetri kõrgune kotka kuju. Asub Kuah’is – saare suurimas linnas, sadamast 5 min kaugusel.
(pilt)
Väljasirutatud tiibadega kotka kuju mere ääres. Kuju kohal tiirutab ka päris kotkas.
-
Langkawi Cable Car
Köisraudtee algus on Oriental Village’is ja viib üles Mat Cincang’i mäele ning selle lõpp-peatuses asub taevasild (vt ülevalpool).
Kui sa küsid, kas ma kartsin, siis väga! Kui sa küsid, kas ma nautisin, siis meeletult. Tegelikult üsnagi hirmutav oli vaadata, kuidas kõrgetest puudest jäid järele ainult ladvad ning vaikselt kadusid needki kuhugi sügavikku.
Tagasiteel viskas üks vagunikaaslastest nalja ja küsis, et mis siis saab, kui elekter ära läheb. Justkui tellimise peale jäime kolmel-neljal korral seisma ja vaatasime ärevusega, kuidas ülesviiva trossi küljes olevad vagunid kiikusid üüüüles ja aaaaalla… siis taipasime, et nemad vaatavad meid ilmselt samamoodi. Klõnks!
(pilt)
Armas punane vagun, mis mahutab 4 inimest ja viib kõrgele üles.
(pilt)
Esimene peatus. Otse all on Oriental Village. Vasakul Telaga sadam.
-
Underwater World
Esimesel nädalal, täpsemalt öeldes 3. detsembril käisime veealuses maailmas. Asub see Pantai Cenang ranna lähedal, majutab üle 500 liigi. Näha saab muuhulgas väikesi pingviine, flamingosid, merihobusid, rifihaisid, astelraisid, moreene jt elukaid.
Iseenesest oli huvitav, aga mingit erilisemat muljet ei jätnud. Vihmase päeva meelelahutuseks käib kah.
(pilt)
Neli rifihaid. Pidavat olema inimesele ohutud, kuid kui selline seltsimees peaks kuskil meres vastu jalutama, siis mul pole küll enam aega mõelda…
- Taman Lagenda (Legendide park)
Legendide park asub Kuahi linnas kotka kuju lähedal. Nagu nimest järeldada võib, on tegemist folklooriteemalise vabaõhumuuseumiga, milles 17 värvilist skulptuuri. Need kujutavad legende ja lugusid hiiglaslikest kangelastest, müütilistest lindudest, kurjadest koletistest ja ilusatest printsessidest (vt legende ülevalpool). Kes pilte tahab näha, siis SIIT saab mingi ülevaate.
Park on jalutuskäikudeks hästi kena ja õhtusel ajal mõnusalt valgustatud. Seal tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest üles vaadates näeb puude otsas ahve ja sarvlinde. Samas hoia pilk maa peal, sest ka üksikud varaanid askeldavad seal ringi.
*
Siinkohal meie turisti-käigud ka lõppesid. Aga veel on näiteks Telaga kosed (neid nägime köisraudteelt, kaugelt küll, kuid sellest piisas), linnupark, krokodillifarm, 3D kunstimuuseum jne. Kui kedagi eriliselt huvitab, siis SIIN on tähestiku järjekorras Langkawi põnevamad kohad ära loetletud.
Saarel on ka täiesti arvestatav kino.
(pilt)
Mega Cineplex Langkawi. Siin vaatasime ära Star Wars’i ja Sing’i.
(pilt)
Meie hotell ja merevaatega tuba 7. korrusel. Seda julgeme soovitada küll, kuigi hommikusöögi ajal ketras hulluksajavalt üks ja seesama plaat 5-6 meilegi tuntud estraadimeloodiaga.
Purjetamine
See, mis ei saanud teoks ei Fijil ega Tais, õnnestus siin, Langkawil. Nimelt täitus Ahto ammune unistus purjetada helesinistes vetes. Idülli rikkus vaid reostus – meres hordide viisi vastu hulpivad plastikpudelid, kilekotid, konservipurgid, kaltsud, kasutatud mähkmed, you name it!. Neid oli üllatavalt palju, lausa jahmatavalt palju.
Niisamuti olime üllatunud, et kolme nädala jooksul saime vaid kaks korda meres ujumas käia. Sedagi purjereisi ajal Langkawi saarest eemal. Vesi saare rannikul Kuahi, Telaga ja Underwater Worldi ääres oli sogane, isegi põhja ei näinud. Hawaii, Fiji ja Tai on meid ära rikkunud. Nõudlikuks teinud. 🙂
PS. Ma ei tea, miks viimane pilt end külili keeras, aga kuna ma tahtsin, et ta seal kindlasti oleks, siis las ta olla niimoodi.
Siinkohal panen loole punkti. Järgmisel korral kohtume juba Phuketis!