Ahto on usinasti raha ja selle liikumist lugenud-jälginud ning meie igapäevased kulutused väikesesse musta kaanega märkmikku üles tähendanud. Ta kutsub seda hellitavalt oma “statistikaks” ning istub igal õhtul tähtsa näoga laua taha numbreid lugema.
See on hea, et ta seda teeb. Mõne kuu pärast on nagunii kõik ununenud. Eile öösel veel püüdsime meelde tuletada Fiji valuutakurssi ja kinopiletite maksumust. Jäimegi oletuse peale, sest konkreetseid tõendeid välja otsida ei viitsinud ja 100% kindlust oma mälu osas polnud kummalgi.
Kokkuvõte viimasest kuust ehk 22.02.–23.03.2016
22. veebruaril võtsime pangaautomaadist välja 10000 baati ehk 254 eurot ja kavatsesime sellega tervelt kuu aega hakkama saada. Nagu ma siin juba ennegi olen maininud, talitame me päevarahade järgi. Töötuna nii lihtsalt peab, eks. 🙂 Kuigi meile kohati tundus, et elame liiga tihti n-ö homses päevas, tulime püstitatud ülesandega toime. Läksime ühe päevaga isegi üle! Homses päevas elamise all mõtlen seda, et kulutame täna osa homsest rahast ja homme kasutame ülehomset jne kuni poevaba päevani.
254 eurot elamisraha kahepeale ehk 127 eurot ühele inimesele kuus. Pole paha, kui klassikuid tsiteerida. Selle sisse mahub suuresti söök ja jook, bensiin mobole, ühed värvilised tulukesed terrassile, kohalik SIM-kaart ja kõneaeg, üks seelik. Rohkem hetkel peast ei meenu. Koonerdanud pole. Laristanud ka mitte. Paar korda nädalas käime väljas restoranis söömas või jääkohvi/smuutit/kookosevett joomas. Põhimõtteliselt saame endale mõistlikkuse piirides kõike lubada. Teine sama palju kuluks maja- ja moborendi peale, kui neid kuu kaupa maksta. Õnneks on meil need ammu ära tasutud.
Just praegu panime viimased 20 baati (0,50 eurot) vee peale hakkama. Joogiveega on siin hästi. Veeautod tiirutavad mööda saart ringi ning suur 20-liitrine tünn tuuakse laua treppi. Sellest piisab peaaegu terveks nädalaks. Meie ülesandeks jääb ainult tühi tünn koos rahaga uuesti maja ette asetada.
Elu on jätkuvalt kuum ja inimsõbralik siin päikese all.